Nonii. Rängalt olen hiljaks jäänud oma TFE'ga (Travail de Fin d'Études... uurimustöö pm) mille teemaks valisin "Eesti 20. sajandil" Jube huvitav on tegelt. Kirjutada prantsuse keeles oma riigist... ja lõpuks ometi põhjalikult. Olgem ausad, koolipingis pole mind kunagi Eesti ajaloo osa meeldinud. Leidsin alati, et see on igav ja eelistasin alati Prantsuse, Inglise ja usureformatsiooni ajalugu. AGA nüüd kui lõpuks keskendun ja uurin (noh, olgem ausad, mitte VÄGA põhjalikult, aga siiski ;) ) siis muutun iga kirjutatud sõnaga üha uhkemaks meie väikese Eesti üle. Kuigi jah... pole veel riigipöördeni ja Pätsi.. nojah. las ta olla.
Eile vaatasin veel "Nimed marmortahvlil".. mitte midagi tööle juurde ei andnud muidugi, aga lihtsalt sai padi täis nutetud! :D oeh.
ja veel. 1920 - Eesti sõlmib Tartu rahulepingu Venemaaga. Lääs tunneb end reedetult.
1938 - Eesti kuulutab lõplikult välja neutraliteedi. NSVL süüdistab Eestit Saksamaa poole üle minemises.
Suurriigid tõesti ei mõistnud, et Eesti otsis oma vabariiki ja iseseisvust. Nii väikesel (ja noorel) riigil oli vaja tuge, me ei otsinud kellegi "poolele üle minemist". Lääs ja (muidugi) NSVL ei saanud tõesti aru et me TEGELT KA tahame olla iseseisvad, see väike tähtsusetu riik. Kui nad oleks natukesegi huvi tundun selle vastu, et eestlased on üks rahvus, mitte järjekordne slaavi hõim, mis lihtsalt otsib paremaid elutingimusi.. You're so proud of your Europe? Go figure.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment