Namur - retraite

Ca fait longtemps...

Igatahes. Koolis on selline .. programm? et kui rhéto (abiturient) oled, siis pead tegema retraite'i. Ehk osad kõnnivad 4 päeva ja käivad kloostrist kloostrisse, teised jälgivad munkade/nunnade tegevust, kolmandad lähevad Taizé'le.. mingi pool-usklik värk Pariisis. Ja siis on veel retraite sociale. Osad läksid kodutuid aitama, osad pimedaid, mind määrati halvatud lastega. Oih. oih. oih. Jah, tundub küll raske alguses.. eks ta oligi..

Teisipäeva pärastlõunal asume 4kesi rongi peale - Céline (kes minuga koos seal instituudis), Maxime ja Kenny (St Luc'i kliinikusse haigeid kärutama :D !) ! Algus natuke awkward.. Céline'iga on mul aint mata koos ja kahte kutti pm ei tunnegi. Natuke kohmakat vestlust kooli teemal ja teise rongi peal juba jutt libedam ja mängime kaarte - Whist, Manille etc. Namur'i kohale - megaILUS linn!! Sai mu must-visit-again list'i lisatud (koos Bruxelles, Paris, Amsterdam ja Stockholmiga) Bussipiletid järgmisteks päevadeks ja hellame religiooni õpsile. Random! Aga näedsa, ta oli rongijaama ees ja teatab kohe, et ta teeb meile klaasikese välja sest tal ränk janu (mille kustutamiseks ta lõpuks ikkagi kohvi võttis..?) ja pissihäda. Meile sobib! Coca'de, mahla ja kohvide taga paar rassistlikku anektooti jutustatud, RELIGIOONI õps kõveras ja asume oma majutuse poole teele! Tee peal sisseostud suurte vaidlustega, et kas võtta see sink või see.. lõpuks võtame mõlemad!
Majutus oli ühes nö "vastuvõttumajas", mida haldavad õed Bouffieust (kuskil Charleroi lähedal noh!) Majas 18 tuba ja meie 4+1. Õde kes meiega seal oli, oli übercool! Viskas nalja ja niisama saime koguaeg peotäie naerda :D Järjekordne vaimustus, et ma Eestist tulen. Õhtusöök, muidu hea, aga chicon (ma TÕESTI ei tea, mis need on - sõnastik ütleb "sigur".. ühesõnaga mingi juurvili, mis jubedalt maitseb!) oli kohutav! Pidin viisakusest kaks portsjoni sööma ja teised pidid oma õhtusöögi sisse ära lämbuma mu näo peale! Pour finir, sõin veel pool Kenny liha ära... sellest ajast peale sain õgardi hüüdnime. Kah uudis! MUIDE - maja oli hullumaja kõrval!! N'empêche, ilus koht oli ja lausa villa haigetele!
Kolmapäeva hommik. Leige dušš ja kiiruga sööma! Pidime kahe bussiga minema, niiet väike paanika sees. Kõik läks hästi ja üks tüdruk ütles et läheb ka "Perce-Neige"'i (selle asutuse nimi), et võib meile näidata. Nunnu.! Jõuame kohale .. täiega ilus instituut, igal pool rängalt palju varustust.. pm igale lapsele eraldi. Ehk siis vanuses 11kuud - 18aastat, u 60 last - handicap psüühiline ja mentaalne. St väga raske halvatusega. Maria ütleb omaette: okouuuu... :/ esimene päev olime mõlemad ühes grupis - 11-18aastased. Pm keegi ei räägi, aga enamus oskab natukesegi kõndida. Ja polegi nii raske, kui alguses kartsin. Kell 10, 10min paus, kell 12 pool tundi. Kella 8.30-16.00 päev.. üsna kurnav. Käisime väljas, sõime... kõike ühesõnaga. Õhtul koju.. viskaks nüüd teleka taha pikali...aga EI - õdede juurde Charleroi'sse sööma. 30min ärevat sõitu - 70-aastane nunn ja auto.. natuke vist üürgab vahepeal! souper järjekordselt kujuneb maria kirjeldusest Eesti elu kohta.. kuigi jah, rohkem usklikus vaimus. Kodu ja uni - homme on ka päev!
Neljapäev.. muide kõigil päevadel oli super ilm! Sellist päikesepaistet pole ammu kohanud :) Pidin gruppi vahetama, muidu on praktikante liiga palju. Sama vanus, aga enamus ratastoolis ja ei ole isegi võimelised klaasi käes hoidma. Seal tundsin end pisut abituna, sest 1) tundsin juba eelmisest grupist nimesid ja natuke lapsi ja pidin otsast alustama 2) väga palju pole nendega teha. Nt "söögitegemine" - kõik kärutatakse kohale, antakse sibulat ja paprikat nuusutada ja hooldajad teevad suppi. Kõikide tegevuste vahepeal tuleb kas füsio, logopeed etc individuaalset tööd tegema lastega, oma kabinetis muidugi :D Päev õhtusse veeretatud ja vaba aeg Namur'i peal - Mann ostab putsad endale! Mida muud! "Pisut" kõnnitud et Céline'ile kotti leida (mida me EI leidnud) ja ta täditütre mehe restorani üles leida - milles me nüüd kindlad oleme teistega, et see EI eksisteeri!!! Natuke kohvikus ja bussi peale et kodus õde ja spagetitegemine leida! Õhtul mängime veel jungle speed'i (mingi kiiruse ja kaardi mäng... excellent!) ja pokkerit mängida. Ei ei, ärge saage valesti aru, meie õde mängis ka!!! Ülicool! ta muide võitis selle ühe partii mis pokkerit mängisime.. .kuigi ta pold kunagi mänginud!!
Reede hommik. kõik asjad kaasa ja bussi peale järjekordselt. Pidime aint 2ni olema, sest kell 3 oli rong kodu poole. Ja päeva tipphetk on see, kui ajasin ühe 14-aastase poisi naerma. See kui sa näed juba inimest niisama südamest naermas, aga see kui seda teeb halvatud laps.. Magnifique! :)

Tagasisõit pisut tüütu, sesst Namur-Bruxelles: mingid Namur'i rikkad intellod, kes tüütult kõrki möla ajasid ja mingit filmi vahtisid.. Ja Brx-Ath: saime teistega kokku, kes kõndisid ja pidin Aurélia laulmist 30min kuulma!! Vaesed reisikaaslased tal! Ja lõpuks kodu. Rohkem rahul kui oleks eales osanud arvata.!

"Une femme avec une femme" - Mecano