18!

Nonii! Ma olengi nüüd 18! Ahaaa!! Arvasite, et see päev ei tulegi kunagi xD Well proved them wrong! :D Ei tegelt aitäh kõigile sõnumite ja muudmoodi õnnitluste eest - tegite mu päeva kohe rõõmsamaks. Oma sünnipäevapidu ma ei saanudki ja seda päris ausalt.. Sest viljakülvi aeg oli (hahaaa!) ja kõigil kole kiire ja laupäeval kui isa venna pere külla tuli, siis oli mul mäng ja pidin ära minema..Ehk siis, palju õnne sünnipäevaks sa istud pingil! Aga sellest hiljem lähemalt. Kolmapäeval siis pesin lillekaste ja tegin muud kasulikku tööd. Õhtul tegid Francois ja isa natuke nukravõitu tuju paremaks kui laulmisega üllatasid. Numps! Midagi mulle ei kinkinud (va Sophie, kes mingi kaelakee tõi) aga nagu ma aru saan, sis see on normaalne. Pole viga, põhiline on see, et siin end kodus tunneksin...mida ma iga päevaga rohkem hakkan kogema :) Reedel käisime Brüsselis Ireeni ja ta ülitoreda 'ristiisa' perega. Ülilahe, käisime Atomiomi vaatamas ja üldse kõik turistiobjektid läbi. Mõnus oli vahelduseks turisti mängida ja lubasin oma pere ka Brx tripile jaanuaris viia! Sest et nemad ju pole üldse Atomiomis jne käinud (täitsa imekspandav, kui paljud belglased pole...) Vahva oli eesti keelt rääkida ja üldse sai natuke oma asju läbi räägitud (võin ju seda prantsuse keeles või eesti keeles msnis teha, aga...noh, rääkimine on üleprahi!) kahju oli jälle 'bye' veebruarini öelda but we'll figure something out, won't we ;) ja aitäh kommide eest! Praegu küll veel kapi peal, aga küll ma jõuan.
Laupäeval oli mäng liigas teiste vastu. Enne mängu kutsub treener eemale ja ütleb, et noh, kuna su viimane mäng polnud eriti hea (kolm nädalat tagasi Achtebroek'i vastu, 3:4 - "mitte eriti hea" on hellitavalt öeldud, ma olin katastroof!!) ja trennides lased moraali ka keskendumisel häirida lasta ennast kui värava sisse lased ning teine vv tegi Standardi vastu väga hea mängu siis oled täna pingil. Ei tegelt pole viga, eks sellega olegi pisut kehvasti praegu aga katsun end uuesti üles töötada! Nagu alati! Mängu võitsime 7:3, väljak ülisitane. Pärast mängu ütleb treener et mängid homme (täna) reserviga platsil. Okei, tore!
Pühapäev...mida?kus?juba kell 9? Ajab püsti ennast, kuigi alles 5st sai voodisse, aga olen vormis... enam-vähem. Algus istun pingi, normaalne ka - pole ju ikkagi mitu-mitu kuud platsitrennigi teinud ja pole päris enda võistkond ka. Mingi pool tundi enne lõppu ülteb treener, et jokker, mine sooja tegema :D 20min enne mängu lõppu saan platsile. Umbes üks esimesi pallipuuteid, lükkan palli kaitsja nina alt mööda ja jooksen mööda, ehk siis too paneb jala ette - ma käin suure kaarega pikali ja kohe krapsti püsti ja käed raevukalt laiali! Vaeseke oli nii ehmunud näoga, sest ei teinud ju meelega, lihtsalt jäi olukorda hiljaks, et ei hakanud ta peale karjuma :D Aga pealtvaatajad (noh, põhiliselt siiski põhivõistkonna omad, kes kaasa elama olid tuld) olid konkreetselt kõveras! Igast asju tegin seal tegelikult, ühe puutega hüppe pealt kõrge pall kõrvale ründajale edasi, üliränk hüpe üle väravavahi pärast üks-ühele minemist, järgmine üks-ühele väravavahile jalgadesse laiatatud, ja tuleb sööt värava nurga juurest tühja värava ette ja mis mul müüd üle jääb kui sisse libistada ja... VÄRAV! (3:0) Pärast muidugi olin kõige sopasem võistkonnast...kuigi mängisin aint 20min. Ründajana muidu ;) Igatahes jäin rahule ja usun et jätsin mulje ka treeneritele kuigi kops oli pärast esimest 2min täiesti koos. Franchement, ma tundsin vere maitset veel tükk aega suus. Aga muidu sain kõvasti kiita pärast x)

Ok aitab egotripist, parim kingitus on pildi peal!

Musi!

"If you didn't notice, you mean everything.."
Leona!