Ego juhhei, aga siit ta tuleb!

Jõudsin lõpuks arusaamisele, et kui õpin, olen võimeline üks klassi parimatest õpilastest olema. Jah, hüva, õpetajad siin ilmselt hindavad natuke kergemini ja ei arvesta kirja- ja grammatikavigu, aga tühja neist - ma ise tunnen, et olen midagi omandanud! Sest valdan teemat enam-vähem prantsuse keeles ja üritan vähemalt töid kaasa teha. Eelmise aasta lasin raisku. Sest tegelikult on ju nii, et kui natukenegi pingutan, suudan kiiresti asjad selgeks saada. 11. klassis ma ei viitsinud seda natukestki rakendada, võiks öelda et puhkasin oma eelneva töö loorberitel. Aga kui on uued asjad, siis pole eelneva teema loorbereid! Raiskasin oma intelligentsi, selle asemel, et kasutada ära oma 'annet'. Sest kui suudan asju kiiresti omandada, saan ju sama ajaga (mis osadel kulub ühe asja õppimiseks) palju rohkem asju selgeks. See ei tähenda tuupimist - see tähendab oma intelligentsustaseme maksimaalset ä r a k a s u t a m i s t. Sest juba iseenesest ei tunne ma end siin enam vähem targemana, sest ei oska keelt.. see juba läheb ja tegelikult on ju kõik samasugused noored! Nüüd veel lihvida viimaseid eneseväljendusoskusi ja tunnen, et suudan siia endast jälje jätta!

"Si parfois la solitude,
Tâche à tes habitudes,
Pense à moi, pense à nous.."
- Lucie Azard