Kõigepealt siiski eilsest mängust Anderlechti vastu. võitsime 10:1. notegeltkaaaa! 1!!!! tegelt polnud minu süü, kaitsjate bläkk ja ründaja meisterlikkus. Aga muidu tegin igast lollusi seal - n'importe quoi! Pärast kõik kiitsid et väga hea mängu tegid, tundub et belglaste loogika on veel iroonilisem eestlaste omast xD mõned näited siis: pall tuleb üle kaitsjate peade, ma karjun et mina ja lähen jalaga mängima. Aga siis vaatan et pall ju tegelt jõuaks kasti ka välja et kätte võtta, aga oh üllatust! mina olen juba kastist väljas! no egas midagi - katan palli kehaga ära, lasen endast mööda, veereb 2-3m värava poole enne kui ründaja jala eest pallile 'sukeldun'. seljataga polnud kedagi. kogu võistkonnal jäi süda seisma, ise olin jumalast rahul endaga xD siis pall on 16kasti küljejoone juures ja ma teen jällegi ründaja nina all vasaku jalaga konksu ja tõmban palli kasti, võtan palli pooleldi väljast kätte. keegi vist natuke karjus, ei pööranud tähelepanu - niikuinii astun iga kord palliga üle joone kui lahtilööke teen. ka rahvusvahelisel tasemel ;) teine poolaeg mängib ründaja kastist väljas palliga mööda must, mis mul muud ikka teha on kui talle jalg taha panna, sest jällegi seljataga pole ju kedagi. kohtunik vilistab - ma vehin kätega et kammooon ma ju ei puutunudki ja samal ajal jään sinnasamma oma punast kaarti ootama. kohtuniku käsi läheb tasku poole, aga kuna keegi vastaste mängijatest midagi ei öelnud, siis ei saanud isegi mitte kollast. eks ma siis lähen väravasse tagasi ja sätin oma müüri. kaks-kolm korda võtsin üks-ühele ka ära ja ühe korra sain sellele järgnevalt oma 'Casillase tõrjet' teha =) (ehk keegi teab, mis ma mõtlen selle all) Kokkuvõttes võib rahule jääda, arvestades kõiki asjaolusid,
Õhtul oli Pris'i sünnipäev mingis koolisaalis. Ma väga palju ei amusinud, üldse on raske praegu end kokku võtta ja naeratada. So I'll smile and try to mean it...2st koju ja magama.

Aga Bulgaaria - teate pole vist mõttet anda täpset nädalapäevade kirjeldust. Suudaksin ilmselt praeguses meeleseisundis utoopilisi asju kokku kiita... igatahes oli alati väga vahva söögiaegadel, sest meie laud lõpetas alati viimasena ehk siis vihased pilgud Põlva (põltsu-ahja?) lauast ja alati Kati uudishimulik oravapilk kolmandast lauast. Tant pis! saime vähemalt iga kord kõhutäie naerda - ka pärast 6:0 kaotust. Merle ja Liisi tauninaer cracked me up every time, Saskia üliemotsionaalsus kartulijunnide ja vetsude peale, Teele piiksumised ja random laused, Inna vähesed aga väga tabavad kommentaarid mu söögilauakommete kohta. Ise ta on Piimapak
Ukraina mängu vaatamine Kaidoga oli ka üle prahi:
"Siki selline tagasihoidlik maalaps, laseb vahele trügida."
-"Mis sa sellest aiast ründad, Siki?"
-"Kohe ründan veel..."
*Pafff!
"No sellele võiks võileiba pakkuda"
"Liis karjub nigu siga aja vahel küll, aga palli ei saa sinna ju anda"
Või siis Liis'i variatsioon vanast ütlusest: "No see oli nüüd küll minu kapsas!"
Muidugi ülihea oli Liisiga pussicat dollsi ja igast muidu vahvaid bände järgi teha. täitsalõpp, keerasime ikka eriti ära seal. stringid rullis, pluusid nabakad ja ürita siis plast
masstooli jalgevahelt ära lennutada xD hahaaaa!!! igast nilbusi mõtlesime välja, ükskõik millega xD teised ei julgend midagi öelda, no mis teha vahest keerab ära!10 päeva on liiga väike aeg, et 2 kuud tasa teha + siis veel sellest 10st päevast kõike võtta. Vabandust kui kellelegi tahtmatult haiget tegin, tead ju et mu jaoks meeletult tähtis oled. ei taha ülejäänuud 9 kuud nii veeta et tean et keegi kallis mind vihkab =(
Aga emmet nägin ka Tallinnas! Vaeseke lonkab nagu vallasant xD suutsin siiski Kadrit ära kasutada ja oma ema vaatama panna (nilbeeeeee xD!) Ja mu issi on maailma nunnum mees! Igatahes sain kõvasti riideid ja laheda märgi pealekauba, mida usinalt kogu reisi ajal pluusi küljes kandsin. Nojah, nende riiete koha pealt siis Sophie juba loeb päevi millal tagasi lähen: "Aga kui sa endale nii palju riideid lased tuua, kuidas sa siis tagasi lähed?" no halllooo!
Aga mängud. Itaalia vastu tegime super esimese poolaja (0:1) aga teine vajusime ära. Mis teha, see ikka tõesti maailmaklassi võistkond ja mängisid meid lihtsalt füüsiliselt ja tehniliselt üle. Viimased 7-8 minutit panime ikka täiega ka. Ukraina mäng oli katastroof (1:4) ma enda poolega ei j
Muidugi kaotasin koti ära tagasiteel. Vaatan siis lennukiaknast välja et näe m
Tagasisõit oli enam-vähem. Liisi suutis lennukis mind konditsioonis hoida. Aga Hüvastijätt oli jube. kuna nii kiire oli, siis ei saanud seda veel korralikult ka teha. nojah, äkki säästsingi pisaraid. teiste ees... nii palju jäi ütlemata ja see mida ütlesin ei olnud see mis oleks pidand olema. liiga kurb.
Secondhand Serenade - Your call
1 comment:
Post a Comment