Joyeux anniversaire Thierry et Eddy!

Jeee! Vaheaeg on! Mis tähendab ka kõikide aegade masendaivamat sünnipäeva - ei saa oma 18ndat Teiega pidada ja öeldi juba enne ära et me eriti ei pea siin sünnipäevi. Oh well, saatke siis hästi palju sõnumeid et mu tuju tõsta. Sest Brx lähme ka vist alles reedel, vähemalt sedagi!

Aga! Eile käisime perega ühtede kaksikute 40. aasta sünnipäeval. Kokkuvõttes oli ülivahva, ma küll ei tundnud peaaegu kedagi, aga natuke sai nalja ka. Alustuseks siis nii palju, et neil mõlemal on kaks last. Kokku siis kahe peale kolm tüdrukut ja üks poiss. Oeh, seda kõike nähes kuidas need plikad oma isade eest olid sel päeval hoolitsenud, tuli väike nukrus peale. Anna andeks, issi, et mind sinu kõrval ei olnud, kui oma suuri sünnipäevapidustusi pidasid ! Midagi tegi klõps! ja ma mõistsin, et igatsen issit ja tahan talle igal juhul alati toeks olla, kui ma tagasi lähen!
Aga pidu - pm süüa sai kõvasti, igast presentatsioone jne jne. Selline tüüpiline belgia süldikas, ainult et DJ oli natuke kaasaegsem ehk kui eesti omadel. Laule oli igasuguseid ja tantsu sai ka! François'iga tantsisin ühe slow ka - ülinaljakas, ta mingi tüdrukusarnane asi oli küll pärast üsna kalgi ilmega kui me ära läksime! Kõige naljakam on see, et ma ju üldse pole huvitatud tast, lihtsalt tantsida tahtsin ja kogu (mõlema) pere koguaeg insistis. Muidu sai natuke mingit kiiremat asja ema õega ja ta mehega tehtud xD ristiisaga (ehk siis ema õemees) sain ühe aeglase tantsu ka, tuli vanaema juubel meelde kui Aivar mu ka läbi tantsutas. vahva! aga kõige suurem tantsulõvi oli ema!! Hahaaa! Ta tantsis peaaegu koguaeg, ja lõpuks kui noortele jump'i lasti siis arvake ära, kes kõige kauem tantsupõrandal karata jaksas! N'importe quoi, aga see naine pani kõigile noortele pika puuga ära! Chapeau, maman! Koju saime poole 4 ajal, vot see on pidu!

Ps! Pildi peal tantsib François emaga =) ta oli niiiiii awkward! Lol!

Muide! Ma oli eile uhke selle üle et oma ema tütar olen, kui F käest küsisin, et kas ta vett tahab. Kui ta vastas et jah, siis andsin pudeli tema kätte ja ütlesin et vala mulle ka siis. Tead küll!

No Angels - Disapear

Ego juhhei, aga siit ta tuleb!

Jõudsin lõpuks arusaamisele, et kui õpin, olen võimeline üks klassi parimatest õpilastest olema. Jah, hüva, õpetajad siin ilmselt hindavad natuke kergemini ja ei arvesta kirja- ja grammatikavigu, aga tühja neist - ma ise tunnen, et olen midagi omandanud! Sest valdan teemat enam-vähem prantsuse keeles ja üritan vähemalt töid kaasa teha. Eelmise aasta lasin raisku. Sest tegelikult on ju nii, et kui natukenegi pingutan, suudan kiiresti asjad selgeks saada. 11. klassis ma ei viitsinud seda natukestki rakendada, võiks öelda et puhkasin oma eelneva töö loorberitel. Aga kui on uued asjad, siis pole eelneva teema loorbereid! Raiskasin oma intelligentsi, selle asemel, et kasutada ära oma 'annet'. Sest kui suudan asju kiiresti omandada, saan ju sama ajaga (mis osadel kulub ühe asja õppimiseks) palju rohkem asju selgeks. See ei tähenda tuupimist - see tähendab oma intelligentsustaseme maksimaalset ä r a k a s u t a m i s t. Sest juba iseenesest ei tunne ma end siin enam vähem targemana, sest ei oska keelt.. see juba läheb ja tegelikult on ju kõik samasugused noored! Nüüd veel lihvida viimaseid eneseväljendusoskusi ja tunnen, et suudan siia endast jälje jätta!

"Si parfois la solitude,
Tâche à tes habitudes,
Pense à moi, pense à nous.."
- Lucie Azard

Et oui mais un jour, y a toujours un retour, et il sera, magique...

Eile käsime teatris. "Le Cid"... üliigav, pool saali reaalselt magas. Üks tüdruk oleks peaaegu norskama hakanud mu lähedal xD ülifunny! Pean nüüd kriitika kirjutama sellest, näitan neile, et ükski don Rodrigue pole BLOND! (olete te veel näinud ühtegi heledate juustega hispaanlast!) tegelt! Ja ärge panne meestele kontsi alla, sest nad EI OSKA nendega kõndida, kogu saal itsitas kui don Diègue omaarust väga graatsiliselt üle lava marssis. Õnneks poldud Rodrigole talon'e alla pandud, säilitas mingigi elegantsuse hoolimata oma õlekarva juustest. Aga muidu oli vahva - sai tüdrukutega kõvasti nalja. Ja Ida oskab liiiiga hästi laulda - minnes laulis Lion Kingi soundtracki (pr keeles) otsast lõpuni - muidugi kõik plaksutasid pärast! Ise viskas tasakesi pärast, et näed sain oma kultuuri isepärasusi ära kasutada (ta mustanahaline you see =) ) Eelnevalt jõudis pr keele õpetaja, kes ühtlasi ka meie klassijuh, ära keerata tunnis. Teemal: science'i poisid segavad permanentselt tunde ja literaire tüdrukud pole ka suurt paremad! Tüdrukud nutma aetud ja poisid maapõhjani tambitud - oleks aeg Mariale ja Rominale kogu klassi ees kiidusõnad ette laduda! Tõesti parim hetk, madame! Pidin maa alla vajuma, eriti kui esimeses pingis olin.
Muidu on kool hea.! And I mean it!
Ainus asi, mis praegu kohe üldse ei lähe, on trenn. Teen igast lollusi, Sandro on kohe kallal ja siis teen veel rohkem lollusi... ei suuda keskenduda või midagi. Õnneks täna põhivõistkonnaga mängu pold, saan natuke puhata. Kuigi jah, homme mängin reserviga kuskil siin lähedal - eks näis, väljak pidi eriline karjamaa olema. Aga ma ei taha väga palju kurta, sest Katsil on õigus. Homme alustan uuelt lehelt!

Donne moi tes je t'aime - Lucie Azard

Mälestus.

Üks asi mida meeletult igatsen, on rutiin. htg. väike meenutus, millest enne aru ei saa, kui seda enam pole:

Hommik 6.20, vaevu saan silmad lahti, äratuskell heliseb kuskil voodi nurgas, otsin seda poolunes ja lükkan 5min edasi. okei. peab üles tulema. prrrrr!! kui külm, kus pusa on? niih, pusa seljas ja sokid jalas, võib vetsu minna. tagasiteel lähen kööki - prrrhh! jälle külm, issi jättis ööseks akna lahti - jooksuga kinni! panen kohvi käima (ainult nii palju, et mulle jätkub, sest emmele ei meeldi nii lahja kohv, kui ma teen) oma tuppa tagasi ja korraks pilk arvutisse (loe: orks, msn) tagasi kööki, ikka veel külm, no mis seal ikka - kiiresti võilevad valmis ja oma kohvitassiga (millel on klouni näod valgel taustal - Rootsist maast leidsin, kui väike olin) oma tuppa. arvuti ette oma hommikueinega ja tsillin orksis, räägin vb Teelega juttu teemal kerpa-töö-on-nii-raske-ju! naudin kohvi iga sõõmuga. 6.47 lähen pesema - võinoh jaman 20min oma näonahaga -.- kõik see toimub hiilides, sest kõik magavad veel x) enne äraminekut jõuan veel asjad kokku panna - avastada, et mata jäi tegemata ja eile pärastlõunal oli perearst. noh, egas midagi - õps niikuinii ei kontrolli ja helistan kurrukile pärast kooli. 7.20 (ehk 7.25) saame Merlega tema maja ees kokku ja bussi peale. Meie vestlused olenevad sellest, kes kui väsinud on - harva on juhus kui mõlemad hästi maganud on xD Rüütli tänav varahommikutel - kes teavad, mõistavad! Üsna vara oleme koolis, sest kui hiljem tuleme, istume bussiga ummikutes. Seega rõivistutšill!!! Teele on juba kohal. "täitsalõpp - eilne kollane kaart oli niiiii ebaõiglane" tuleb Kerli ja teeb oma tead-küll-et-ma-sust-hoolin-aga-praegu-on-mul-kõigest-peale-une-pohhui-nägu ja läheb hambaid pesema XD pärast seda istume all ja naerame... (tead ju küll) tunnid mööduvad magades, muusikat kuulates, juttu ajades - harva õppides. Pärast 3. tundi - cafe in!!! mokaaaa!! aii kui hea vahukoor ja šokolaad... kohv muidugi üle kõige! vahest teeb Ristikivi märkuse kohvitopsi kohta laua peal, vahest mõne muu naljaka kapsa meie pihta. pärast neljandat saab sööma - mm... kaubahalli valmistoit! 5-6... umm ärme lähe? davaii? Moka? läheb! veel süüa! mis meil oligi - füüsika? ah, Siim ei pahanda! viimased tunnid...kulgevad. koju! teen toaukse lahti - kohvilõhn (sest tass on veel seal), ilgelt külm (mis teha, nurgapealne tuba) ja mõnus hämar valgus (ei viitsi ju end hommikul kardinatega vaevata) korraks Orksi ja 2 tunniks enne trenni magama. uni on veel magus kui äratuskell heliseb, nojah, kiiresti kohvi et üles ärkaks, kott kokku ja läheb majanurgale. trenn - liiga head olete et kirjeldada ju! kodu. peab vist ikka õppima,aga enne räägib emmega juttu natuke köögis, süüa ka veel vaja. kella 12-1ni õping + msn, muss muidugi klappides käib, emme ju magab juba. kui arvestused on, siis pärast trenni jälle kohv hakkama ja öine-konspekti-kirjutamine-pluss-muusika!! alaku! megahubane ja megaturvaline. seda see raskus mu südames praegu igatsebki.

Timbaland - kõik laulud pärast Valgevenet...

"Un bonheur ne font pas encore le bonheur."
-Sciences Humaines nr. 75

And in this solitary moment makes me want to come back home.

Kõik mis enne Bulgaariat (Eestit) oli pole oluline. Tahaks sama öelda ka pärastise kohta, aga kahjuks (õnneks?) pole selleks õigust.

Kõigepealt siiski eilsest mängust Anderlechti vastu. võitsime 10:1. notegeltkaaaa! 1!!!! tegelt polnud minu süü, kaitsjate bläkk ja ründaja meisterlikkus. Aga muidu tegin igast lollusi seal - n'importe quoi! Pärast kõik kiitsid et väga hea mängu tegid, tundub et belglaste loogika on veel iroonilisem eestlaste omast xD mõned näited siis: pall tuleb üle kaitsjate peade, ma karjun et mina ja lähen jalaga mängima. Aga siis vaatan et pall ju tegelt jõuaks kasti ka välja et kätte võtta, aga oh üllatust! mina olen juba kastist väljas! no egas midagi - katan palli kehaga ära, lasen endast mööda, veereb 2-3m värava poole enne kui ründaja jala eest pallile 'sukeldun'. seljataga polnud kedagi. kogu võistkonnal jäi süda seisma, ise olin jumalast rahul endaga xD siis pall on 16kasti küljejoone juures ja ma teen jällegi ründaja nina all vasaku jalaga konksu ja tõmban palli kasti, võtan palli pooleldi väljast kätte. keegi vist natuke karjus, ei pööranud tähelepanu - niikuinii astun iga kord palliga üle joone kui lahtilööke teen. ka rahvusvahelisel tasemel ;) teine poolaeg mängib ründaja kastist väljas palliga mööda must, mis mul muud ikka teha on kui talle jalg taha panna, sest jällegi seljataga pole ju kedagi. kohtunik vilistab - ma vehin kätega et kammooon ma ju ei puutunudki ja samal ajal jään sinnasamma oma punast kaarti ootama. kohtuniku käsi läheb tasku poole, aga kuna keegi vastaste mängijatest midagi ei öelnud, siis ei saanud isegi mitte kollast. eks ma siis lähen väravasse tagasi ja sätin oma müüri. kaks-kolm korda võtsin üks-ühele ka ära ja ühe korra sain sellele järgnevalt oma 'Casillase tõrjet' teha =) (ehk keegi teab, mis ma mõtlen selle all) Kokkuvõttes võib rahule jääda, arvestades kõiki asjaolusid,
Õhtul oli Pris'i sünnipäev mingis koolisaalis. Ma väga palju ei amusinud, üldse on raske praegu end kokku võtta ja naeratada. So I'll smile and try to mean it...2st koju ja magama.

Aga Bulgaaria - teate pole vist mõttet anda täpset nädalapäevade kirjeldust. Suudaksin ilmselt praeguses meeleseisundis utoopilisi asju kokku kiita... igatahes oli alati väga vahva söögiaegadel, sest meie laud lõpetas alati viimasena ehk siis vihased pilgud Põlva (põltsu-ahja?) lauast ja alati Kati uudishimulik oravapilk kolmandast lauast. Tant pis! saime vähemalt iga kord kõhutäie naerda - ka pärast 6:0 kaotust. Merle ja Liisi tauninaer cracked me up every time, Saskia üliemotsionaalsus kartulijunnide ja vetsude peale, Teele piiksumised ja random laused, Inna vähesed aga väga tabavad kommentaarid mu söögilauakommete kohta. Ise ta on Piimapakend xD HAHAAA!! Ja Liis - everything.
Ukraina mängu vaatamine Kaidoga oli ka üle prahi:
"Siki selline tagasihoidlik maalaps, laseb vahele trügida."
-"Mis sa sellest aiast ründad, Siki?"
-"Kohe ründan veel..."
*Pafff!
"No sellele võiks võileiba pakkuda"
"Liis karjub nigu siga aja vahel küll, aga palli ei saa sinna ju anda"
Või siis Liis'i variatsioon vanast ütlusest: "No see oli nüüd küll minu kapsas!"
Muidugi ülihea oli Liisiga pussicat dollsi ja igast muidu vahvaid bände järgi teha. täitsalõpp, keerasime ikka eriti ära seal. stringid rullis, pluusid nabakad ja ürita siis plastmasstooli jalgevahelt ära lennutada xD hahaaaa!!! igast nilbusi mõtlesime välja, ükskõik millega xD teised ei julgend midagi öelda, no mis teha vahest keerab ära!
10 päeva on liiga väike aeg, et 2 kuud tasa teha + siis veel sellest 10st päevast kõike võtta. Vabandust kui kellelegi tahtmatult haiget tegin, tead ju et mu jaoks meeletult tähtis oled. ei taha ülejäänuud 9 kuud nii veeta et tean et keegi kallis mind vihkab =(
Aga emmet nägin ka Tallinnas! Vaeseke lonkab nagu vallasant xD suutsin siiski Kadrit ära kasutada ja oma ema vaatama panna (nilbeeeeee xD!) Ja mu issi on maailma nunnum mees! Igatahes sain kõvasti riideid ja laheda märgi pealekauba, mida usinalt kogu reisi ajal pluusi küljes kandsin. Nojah, nende riiete koha pealt siis Sophie juba loeb päevi millal tagasi lähen: "Aga kui sa endale nii palju riideid lased tuua, kuidas sa siis tagasi lähed?" no halllooo!
Aga mängud. Itaalia vastu tegime super esimese poolaja (0:1) aga teine vajusime ära. Mis teha, see ikka tõesti maailmaklassi võistkond ja mängisid meid lihtsalt füüsiliselt ja tehniliselt üle. Viimased 7-8 minutit panime ikka täiega ka. Ukraina mäng oli katastroof (1:4) ma enda poolega ei jäänud kohe üldse rahule, aga ju siis see Küprose klubi jäi. Bulgaaria mängust oli eriti kahju (0:2) sest kõik tahtisd ja üritasid, aga lihtsalt ei tulnud välja... =( üldiselt võime rahule jääda, sest tegime kõigile vähemalt korraliku peavalu, teerulliga üle ei sõidetud kindlasti mitte. aitäh!
Muidugi kaotasin koti ära tagasiteel. Vaatan siis lennukiaknast välja et näe mu kott sõidab ära! stjuardess:äkki see sarnane kott kellegagi? mina:ei kindlasti mitte! selgus et kuna Sofia-Praha lend jäi hiljaks siis mina jõudsin Brüsseli lennuki peale, aga kott mitte. Järgmine päev toodi järele (muidugi olin 384 asemel 348 pannud ja sellega ka omajagu jama xD oh well - lõpp hea kõik hea!
Tagasisõit oli enam-vähem. Liisi suutis lennukis mind konditsioonis hoida. Aga Hüvastijätt oli jube. kuna nii kiire oli, siis ei saanud seda veel korralikult ka teha. nojah, äkki säästsingi pisaraid. teiste ees... nii palju jäi ütlemata ja see mida ütlesin ei olnud see mis oleks pidand olema. liiga kurb.

Secondhand Serenade - Your call