C'est pas grave!

Alors, je suis arrivée!

Minuga ikka juhtub, ütleme nii! Igatahes - alustame lennujaamast. Kaks kutti jäid Helsingis lennukist maha ja seega laaditi ka kõik kohvrid, mis olid Jarko nime all lennukist maha. Neid oli 4 - tema ja selle teise kuti omad, ja veel lisaks minu ja Kristin'i omad! Jõuame siis Brüsselisse ja meie omasid ei tule! Elu palju jamamist oli seal. Ütlesime talle, et ta võtaks pärast meie omad ka ja need saadetakse meile koju. Aga üllatus üllatus - see, mida ta "minu omaks" pidas, polnud minu kohver nagu me õhtul teada saime! C'est pas grave, j'ai dit. Seletasin neile et see ongi minu õnn! Järgmine hommik läks pereisal tükk aega, et mind äratada , et peame kohvrile lennujaama järgi minema. Lõpuks õnnestus ikka õige kätte saada!
Aga muidu käisin laupäeval veel oma õe Laurence'i (14) tennisemängu vaatamas. Siis läksin õhtul Sophie (18) jalkatrenni vaatamas, mitte kaasa tegemas, sest mul pold ju veel kohvrit asjadega! Hullult palju oli harjutusi ilma pallita, sellised kiiruse ja tehnika omasid. Jooksid ka suht palju. Aga see pole nende tavaline trenn nagu treener ütles. Täna lähen jõusaali trenni... jee! A muidu mängisid nad kuidagi kergete pallidega, löögid olid kole tugevad ja kõksides oli ka imelik. Üldiselt on nii, et nende selline alumine vms tase on võrdne meie keskmisega. Teevad 2-3 korda nädalas trenni, aga tegelikult ei jääks tasemelt ilmselt meile palju alla. Rääkisin ka perega Bulgaariast ja nad olid väga nõus ja päri sellega, niiet nüüd oleks vaja veel kooli ja klubiga rääkida.
Eile käisime veel vaatamas Laurence'i mängu... oh man, ma vaatasin lihtsalt 1,5h tennist, ilma midagi aru saamata! Nad võitsid ühe kutiga igatahes... peaks netist järgi vaatama need reeglid xD
Keelest nii palju, et sa võid seda õppida 10 aastat ja sa ei saa midagi aru ! siis õpid veel 10 aastat, et aru saada, seejärel veel 10, et rääkida. Lõppkokkuvõttes sa ei oska ikka midagi sest sul pole praktikat! Alguses (mingi 10 min) rääkisin Sophiega nats inglise keeles, aga ta ise eriti rääkida ei oska. Seega olen täiesti prantsuse keele peale üle läinud ja tunnen et paranen iga sõna ja lausega. Olen juba paar korda rebinud ka ! xD
Pere on esmajoones väga hea mulje jätnud - pereisa Patrick on selline naljamees ja rebib üsna palju teiste kulul. Laurence mängib tennist ja on muidu selline mõnus. Pereema Marina on ka vahva, töötab koguaeg - kas siis lehmadega (ma ei teagi mida ta täpselt teeb seal, sest pole söandanud vaatama minna) või teeb süüa (mida talle väga meeldib teha ja mida ta hästi teeb!) Need kaks räägivad muga vahest nagu lapsega, häääästi selgelt ja kõvasti, teised aga normaalselt - aru saan täpselt samamoodi aga naljakas on! Sophiega olen vist kõige rohkem rääkinud ja ta on ka hullult tore ja vahva - ta käib ülikoolis, õpib matat (uhhh!) ja mängib jalkat, keskkaitsja. Christophe (9)... no ta pole pm ühtegi ööd kodus olnud terve mu siinoleku ajal xD Vanaema on ka... andke andeks ma ei mäleta ta nime xD aga muidu on nii, et kõik mõnitavad teda xD ta kordab koguaeg asju ja on mulle vist juba 3 korda rääkinud mingist pumbast... aah funny!
Aga tegelt on nii, et ma pean trenni minema, aga päris palju on veel rääkida/kirjutada. Pärast siis! To be continued...