läheb vast.

Eile oli trenn jälle. Tavaline treener on tagasi ja ma kardan teda xD no selline nooremapoolne mees, aga karjub ka päris palju. Teised hauguvad vahest vastu aga siis saavad sõimata. Igatahes. Trenn läks ikka eriti metsa. Alguses tegime Johniga (vv treener) soojendust.. võinoh eriti ei jõudnud soojakski saada. Ja siis hüüab treener et saada mulle Maria ja üks teine vv veel (ei julge ta nime kirjutada, äkki kirjutan valesti vms). Mängisime siis - no mine metsa, eriti lihtsad pallid läksid sisse. Kõigelele lisaks pean ma väravas rääkima ja juhendama ka ju! Ma tõesti ei oska röökida, et: "No jumal hoidku, ärge töllerdage mul ees - minge peale või kaduge eest ära!" Siis kui juba 3 väravat sisse olin lasknud, siis läksin veits närvi ja julgesin suu ka lahti teha ja vastu mina...kuni 4-6 väravani -.- treener ei röögi mu peale, aga tean isegi kui halvasti ma mängisin. Tüdrukud on vähemalt vahvad, julgustavad kui midagi hästi (mis juhtub harva) teen, kuigi enamasti peavad nad lohutama. Vähemalt teevad sedagi. Eile oli ka jumalast lollakas tunne - laveerisin mingi enda trenni ja reservvõistkonna trennide vahel, kuna ma laupäeval paberite pärast veel mängida ei saa, siis ei osand nad mind kuskile panna. Ja no reserviga trenni teha on ka omaette kogemus... muidugi selleks ajaks olin ma nii endast väljas et peaaegu kõik pallid läksid sisse, mis tulid. Aga ma panen selle ka selle arvele, et need ei osanud kohe ÜLDSE peale minna, seisid aint 2m kaugusel minust (!) kui kaitses olid. Katsu sa siis löögi hetke näha ja hüpet õigesti ajastada... suht naljategemine oli neil seal, minulgi tuli vahepeal muie näole, aga üldises trennitegemisperspektiivis pold sest kohe üldse kasu. Pärast oli mingi iga-kuu-viimase-neljapäeva-istumine, kus söödi baguette mingi singi, vorsti, juustuga jne Seal küsis Pris mu tel numbrit ja saatsime smse terve õhtu (kuna pärast 4 on need ju tasuta!) kuigi istusime kõrvuti xD see ka omaette kogemus, sest kui mul juba raskusi nende jutust aru saada, siis on lihtsalt haigelt keeruline sellest slängikesksest telefonikeelest aru saada. Aga sain targemaks ;)
Täna vaatasin enne lõunasööki Käsnakallet (oui, j'ai deja 17 ans) ja järsku ilmub vanaema välja taldrikutäie juustuga ja aperitiivveiniga (see ikka suht kange asi, kuigi pisikeses pokaalis), et tiens, Maria! Ma olin mingi: aitäh, vist... imelik hakkas seda Spongebobi ja Christophe'i ees juua, niiet läksin lauda kus olid Marina, Sophie, Patrick ja vanaema. Kõik vaatasid, et midanaguu?? ma tegin sama näo, et ma ka ei tea! ja vanaema siis käratas Patrickule et sul pole midagi öelda. Eeeritiii awkward oli, niiet jõin selle võimalikult kiiresti ära...uhh! juust kulus ära küll. Saan aru küll, et YFU reeglite vastu aga no kui vanaema selle sulle julmalt ette viskab, siis oleks ebaviisakas see kraanikausist alla valada xP vanaema on ikka eriline frukt siin!

Allez!


PS! Ma lihtsalt ei viitsinud täna hommikul hambaid pesta!

YFU etc

Niisiiis, käisime YFUga neljapäevases laagris Liège'is. Kogu "õppetöö" oli pm prantsuse keeles, aga väääääägaaaa aeeeeeglaaseeel. Niiet suht nüri oli kui aru ei saadud ja see kõik inglise keelde ümber tõlgiti. Talent show muidugi kukkus haledalt läbi - meie laulsime Ireeniga sepapoisse, sommid oma keeles ja siis veel sommid (2) ja norrakas laulsid rootsi keeles, lõpetasime kõik koos prantsuse keeles. Juhuuu -.- aga vähemalt me tegime midagi! Veel üks etteaste oli ja kõik - kaks ameeriklast ja kaks leedukat. Ameeriklased: ühel viiul, teisel flööt ja siis tegid twinkle twinkle, little star vms xD HAHAHAAA, üks kord lihtsalt purskasin naerma rämedalt ja üritasin selle köhatuseks ümber teha. Midagi nii haledat ma pole lihtsalt elusees näinud/kuulnud! "Tvjinkjel tvjinkjel ljitttl stjaar, hau ai vjander vat ju aaaaar!" ja siis leedu keeles! See viiul ja flööt taustal oli ka lihtsalt nii halenaljakas ja kohati võis arvata, et neil on kahju sellest väikesest tähest, kes vilgub. Ja teistel polnud midagi. Niisiis ohhooo!! leiame vahva alternatiivi - mängime ringmänge! Pidin elus esimest korda (sest kõik eelmised korrad on mul õnnestunud seda ignoreerida: eg. "depressiivne kolmik" ELOl) mängima seda neetud mängu igasuguste asjadega, mida tegema peab ringis (à la elevant, James Bond (hahaaahaaa! mul oli nädal aega James BonG kirjutatud xD funyyyy!!), röster jne) Hullult lollakas mäng ja kõigil on lõbu kui palju. Siis veel mõni asi veel, aga piisavalt idiootsed, et mitte kirjeldama hakata. Igatahes oli enamus ajast nii, et kui kuskile minek oli või selline awkward seismine, siis olid ikka eestlased need, kelle järel joosti ja kes esimesena asja kallal olid. Nagu tegelt ka! inimestel endal aju pole, peab nagu hundikari esimestel järgi jooksma. Need leedukad olid ikka erilised peata kanad, ise ÜLDSE ei mõtle! Ja ma lähen ühe (selle neli korda tüütuma) host-isa kaudu Belgia-Eesti mängule mingeid kaameraid jne lähemalt vaatama ja saame üüldse vist VIP parkingusse. Good luck, Maria! Mina muide ei teadnud midagi, nad ise mingi helistasid Patrickule, et kas Maria tahaks tulla jne. Milda oli rääkinud, et ma mingi koondisemängija jne xD funnyyyy!
Igatahes eile läksime ema-Marina sünnipäeva tähistama. Kõik kohad väljaspool Athi olid kinni, seega pidime Tournaisse välja sõitma. Vahepeal lasime lihtsalt 170'ga... uhh!! juubee! Tallinn-Tartu pätid, sähke! Aga üldiselt pizzarestoranis naersin esimest korda siinolles pisarateni. Pereema rääkis järgmise loo - igatahes vanaema oli päeval hullult palju šokolaadi söönud ja läks vetsu. Üks hetk tuleb Laurence ema juurde ja ütleb
: "Emme kuule, kas vanaemaga on kõik korras? Ta läks 10min enne 11 vetsu ja pole siiamaani välja tulnud. Kell on 11.15" xD Niisiis ema läheb vaatab, et mis on. Küsib et kas kõik on korras ja vanaema vastab, et on küll, missiis? Ema, et sa oled juba 30miin vetsus old. Vanaema siis, et "sõin hullult palju šokolaadi ja nüüd pressin vääääägaa aaeglaselt, sest niiii raske on" xD xD mineeeeeee !! pidime end lolliks restoranis naerma, mingi 4 inimest krampides ja millest veel!!!! Täna lõunasöögilauas mingi räme mõnitamine käis, kõik jälle naeravad omaette. Ühesõnaga, vähemalt keegi teine, keda mõnitada xD

A bientot, kallikesed!

Allo le monde - Pauline

...just the way I'm supposed to be!

Hea laul lihtsalt. Sarah Bareilles - Gravity. Kunagi ammu Getter saatis, siis ei istunud, aga nüüd kurbade laulude lainel, siis läheb hästi peale. Lisaks Hope'i Who am I to say ja Meshell Ndegeocello (what a name!) Beautiful'iga.
Aga muidu on kõik hästi. Lihtsalt mõtlesin, et peaks kirjutama vahel ka. Homme Liège'i minek, siis ei saa vist 4 päeva endast märku anda. Üldiselt on nii, et mitte midagi väga märkimisväärset pole olnud. Sõprusmäng oli Arras'iga, mis 2:2 jäi. Me ei mänginud hästi. Eriti mina. Esimene poolaeg platsil - üldse ei jaksanud, see kella viiene klubituur ei teinud head. Teine poolaeg väravas ja üks värav ka mu arvele. Lati alla, keskele, olin liiga väljas. Eile oli trennis hull intriig - pärast trenni olid kõik jumalast vait ja kui räägiti, siis vaieldi. Oeh, mul läks ka eriti halvasti, ei tahtnud milleski osaleda. Mõni cheeris ka... armas. Täna ka mitte midagi ei teinud, jooksmas käisin. Laurence ei jõudnud ikkka üldse sammu pidada. Intervalljooks, raske tegelt.

Ah, põhimõtteliselt polegi millestki kirjutada, veel vähem lugeda.

Sarah Bareilles - Gravity.

Klubiiiii!

Ei tegelt mitte. Eile käisime kõigepealt (kell 17-22!) jalkapiffidega mingil võistlusel, mis hõlmas väga palju kõndimist, natuke mõtlemist ja pisut veel füüsilisi tegevusi. Einoh, päris vahva oli, jalad olid üsna surnud pärast... ja nüüd kluppiiii!! "Klubi" oli suuur telk, väga kõva muusikaga. Einoh, päris korralik tegelikult. Sophie sõpradega olime, niiet ma ei teadnud mitte kedagi! Tähendab, üks väravavaht oli ka seal, aga ta ei olnud meie seltskonnas. Ja nüüd tuleb pirn! Või mitte! Igatahes - mul on tunne, et kõik belglased oskavad jumpstyle'i!! Ses suhtes, et kui meil niisama lõõbitakse kuskil koolikoridoris või parklas et näe ma oskan ka hüpata, siis nemad nagu tegelt ka teevad seda täie rahuga (?) avalikus kohas ja arvavad et nad nüüd tantsivad =/ tegelikult oli lahe vaadata, aga muusika hakkas närvidele käima. Muidu muusika osas... nojah, kõige rohkem oli sellist hardcore jump'i! Nt eriti naljakas oli see, kui "Happy together"it hardcore versioonis kaasa laulsin xD Mingi periood oli, kui tuli belgia/prantsuse diskot (andke andeks, ma tõesti ei tee vahet) mida kõik kaasa laulda ja liigutada!! oskasid. Suht piinlik oli seal niisama siis passida... pole viga, järgmine hetk haaratakse sul käest kinni ja pead teiste inimeste käte alt läbi minema ja siis pannakse sind jenka moodi rivvi ja nüüd juhi või leia uus juht! xD täitsa lõpp! Vahepeal oli ikka normaalset muusikat ka ja siis sai päris kõvasti tantsitud... kuigi jah, muul ajal pold suurt midagi teha, sest pold kellegagi rääkida või small talki ajada (loe: täiega kõrva karjuda ja loota et teine sust aru sai) Aga poleeee vigaaa, vähemalt näod jäid meelde ja vast mina ka natuke! Üks kutt tantsis nagu eriti naljakalt ja ma pidin talle naeratama iga kord kui otsa vaatasin, et mitte naerma täiega hakata. Vähemalt ta naeratas vastu ja oli üks sõbralik nägu juures! Kuigi jah. Tema ja üks teine tüdruk küsisid ka et kust ma tulen jne. Paarisõnalised vastused, inimeste imestavad kuid innustavad naeratused ja läheb edasi awkward seismine. Peo lõpp vajus ära ja ma ei saa aru, miks Soph nii kaua tahtis olla seal - kutsus isa 5ks järgi alles. Viimane tund läks lihtsalt elu aeglaselt, vaatasin iga 2 minuti tagant kella. DJ röögib vahepeal, et "vous etes fatigues?!" arvata on, et rahvas on väsinud ja tülpinud, kui sa belgia süldikaid lased! Mõni inimene kõikus ka muusikarütmis natuke...Riietus üldiselt oli selline suht lamp, ei olnud nagu Eestis, et tibid on eriti hullu krohviga ja vöötaoliste seelikutega. Ses suhtes võis end vabalt tunda.
Närvi ajas see, et suitsetada tohtis igal pool ja pärast oli ilge suitsuhais juustel küljes. Noh, kiire hommikune dušš ja varsti saab lõun1at! ;)
Iga päev on uus seiklus. Don't waste it!

PS! Vastuseks Mari küsimusele ja kõigile teistele huvilistele - ma elan Ellignies Sainte Anne's ;) Ath'ist 10km ja Brüsselist 70km.

Lihtsalt 15. august

Niisiis mõtlesin, et vahelduseks kogu mu tekstile, panen siia pildisessioni üles.
Alors, alustuseks tegime kõvasti tööd!Seejärel kerge kastmine (kas vabal tahtel või mitte, seda võite ise järeldada!)

...ja Laurence'i kord! Ils sont mechants, les Buyses!

And before you know it - on kõik sees!
PS! Mode à la Sophie ;)

Ah non...

Täna oli nagu elu killer päev! Alustuseks käisime mind sisseregistreerimas vms... eriti pika näoga tädi oli seal, kes liiiiiiguuutaaas väääägaaaa aeglaseeeeeelt! Sain mingi paberi kätte, aga jääme veel mingit kõnet ootama ? =D
Pärastlõunal läksime basseini... või veeparki. See oli ka omaette füüsiline katsumus - vette, veest välja, toruga sõitma, vahepeal lasi topp jalga, siis tuli seda vee all kohendada sel ajal kui kõik ülejäänud su üle nalja heidavad. Igatahes väsitas päris kõvasti... mingi 4h olime seal. Pikk sõit koju...natuke puhkust ja trenn!!!!
Jubeee!! Putain nagu tõesti! Nelinurk - ja nüüd jooksete ühe ringi rahulikult. Järgmine ring - üks ots kiiresti, kolm otsa rahulikult; järgmine ring - kaks otsa kiiresti, kaks otsa aeglaselt; järgm ring - kolm (!) otsa kiiresti, üks aeglaselt JA JÄRGMINE RING - 4 OTSA KIIRESTI !!!! Pourqoui la Belgique?!? Ja läheb veel edasi! Väike puhkus ja on y va - 4 otsa kiiresti, järgmine - 3 otsa kiiresti, üks aeglaselt... jne kuni lõpuni. Igasugune füüsiline tegevus pärast sellist surma välistatud! Aga ei! See pole veel kõik - siis veel 10min mängu platsil ja 10min mängu väravas! Pidin ära surema sinna, Sophiel kiskusid sääred ka krampi ja siis viilis. Ha! Ta ütles, et Laurence luges (!) mu blogi ja naeris selle eelmise pealkirja peale (pr keeles) ja MUIDUGI oli tal vaja seda riietusruumis öelda! No jumal, need belglased ei hoia ka oma keelt hammaste taga..!
Oleks siis vaikselt koju läinud pärast kogu seda ajusurma! eiiiiii ! Me läksime sööma, mingi 20 inimest, kes kõik lollakaid küsimusi esitavad selle kohta, millised belglased on ja kuidas eesti keeles ropendada. See pole vist iga restoranipidaja unistus, kui pool laudkonda "Vittu" röögib... c'est pas grave! 'Aga nüüd oleme kodus ja kogu pere oskab eesti keeles ropendada ;)

Bisous!

ja aina paremaks läheb!

Iga päev on uus seiklus! Lihtsalt peab sellest kohe kirjutama. Kui ma eile nägin vasika sündi, siis täna käisime lehmi ajamas! Nagu tegelt ka! Olid mingite kindlate numbritega lehmad, keda siis järelkärusse vms pidi ajama. Läksime siis sinna, ma muidugi päris täpselt ei saanud aru, mis nüüd toimuma hakkab. Next thing I know - kõik karjuvad, lehmad jooksevad nagu hullud ja mul on ka mingi toigas käes! Mina, kes kardab lehmi ja igasugu suuri elukaid peab kaikaga lehmi autosse ajama!! Jube! Ma olin nii hirmunud, et hea et lehmale ettegi julgesin astuda, rääkimata siis tema peale röökimisest..! Siiamaani olen traumeeritud sellest kõigest.. muidugi astusin kaks korda sita sisse ka, aga see pold nii hull kui pereisal (ma ei teagi kusjuures, kuidas ema ja isa poole pöörduda... maman? papa? Marina? Patrick? Ae, toi!?) - ta nimelt pritsiti ikka päris korralikult pasaga üle. Mille peale ma muidugi kõva häälega naersin ja tema mind oma sitase särgiga visata ähvardas... nojah, bad luck!
Tagasisõit oli huvitav - Sophie sõitis, ma olin ees ta kõrval, Laurence ja Chistophe olid taga. Hull tüli oli sellest, et Laurene luges Sophie sõnumeid. Ja mina naersin omaette, sest see on elunaljakas kui õed tülitsevad... senikaua kuni mina asjasse segatud pole.
Patrick ja tüdrukud läksid veel lehmi ajama ja küsisid mu käest kas ma tahan ka tulla. Pakkuge mis ma vastasin...uhh!
Aga no tõesti, ma olen viiendat päeva siin ja mind pannaks lehmi ajama!! Ma olen ikka tõeline linnalaps. Ei, aga see on lahe - sellist kogemust naljalt ei saa. Mis mul suurlinnas teha oleks? Immigrante toikaga taga ajada? Pigem teistpidi.

Sarah Bareilles - Love song

Elles sont folles, hein?

Ilmselt ma tõesti varsti tüdinen sellest igapäevasest blogimisest ära, aga esialgu on veel huvitav!
Niisiis, lisaks eelmisele postile, siis Laurence meenutab mulle hullult Liivit x)
Aga muidu täna käisime Waterloos Napoleoni lõvi vaatamas. Päris palju lahedaid pilte sai sealt! Panen üles ka millalgi kui need enda arvutisse saan. Mulle muidu öeldi et ma olen väga fotogeeniline xD nagu ei !!! Vot seda ma nimetan uueks alguseks! Mina ja fotogeeniline...! Teate isegi!
Sain putsasid ka - adi predatorid saalikad ja mingid valged Niked... muru. Aga muidu oli täna mäng... ma ei saa veel süsteemist aru, aga see vist on mingi madalama liiga võistkond Beoleil'is. Enivei, ma olin neil väravas, ilmselt et ma rohkem lööke jne saaks. Kolm poolaega oli - ma mängisin esimene ja viimane (pool)aeg, sest 3 vv'd oli. Esimesel lasin 3 sisse ka xD esimene tuli üks-ühele, teine tuli ääre pealt lati alla pm... Barbie a fait le but ;) ja kolmas oli minu oma - söödeti tagasi, tahtsin kohe ette lüüa, aga plats on üsna mättaline ja pall hüppas natuke, ei saand väga hästi pihta, põrkas ründajale otse jala peale, kes selle lati alla kihutas. C'est pas grave, elles m'ont dit! Ah, eks ma ise tean, et see minu oma oli. Muidu tegin tegelt paar päris head tõrjet, sest neid lööke ikka tuli. Ikka kiideti ka... no see on normaalne, sest teised kaks vv'd pold eriti kõva tase - üks on alles 14 ja teine ka 17. Võistkonna noorimad on väravavahid - pole reaalne!
Pärast passisime veel natuke seal, vahva oli - elles sont vraiment folles! Kujutage nüüd ette minu ja Imbi segu ja lisage veel pisut Getterit - vot sellised on nad kõik! Einoh, vähemalt ei ole kunagi awkward silence'it - koguaeg mingi möla käib (ja sellest ma tõesti aru ei saa!).

Ja mu silm on ikka veel paistes!

...ja veel

Trenn läbi. Jõusaal oli suht sama mis Eestis. Tegime neid samu neetud kerelihaseid ka! No kurat, isegi Belgias ei saa neist lahti. Kats, you haunt me with your exercises! Putain! Aga muidu on nii, et mina venisin täna ikka kõige rohkem! Ka see pole muutunud võrreldes Eestiga =P
Olen juba leidnud inimesi, kes mulle kedagi meenutavad. Üks kutt on täpselt nagu Karl (Haljasmets), Sophie meenutab natuke Liinat (Eametsa), üks tšikk trennist on nats nagu Kelli jne - küll neid tuleb veel!
Ja see musitamine!!! Jube veider! Olen 3 päevaga rohkem inimesi musitanud kui oma elu jooksul kokku! Loodan varsti ära harjuda... =D
Ja Eva, mäletad kui Margot ütles, et belglased ütlevad kõikide oma küsimuste lõppu "hein". See on tõsi, ma iga kord naeran kui keegi seda teeb =D mis tuletab mulle meelde, et kas sa oled ta juba kätte saanud?
Ja muidu selle c'est pas grave'iga. See tähendab pm "pole hullu". Ma ütlesin "C'est pas grave" siis kui mu kohver kadunud ja vale oli, ma ütlesin "c'est pas grave" kui ma hommikul avastasin et mu vasak silm paistes on, ma ütlesin "c'est pas grave" kui oma 100 vigastust üles loetlesin ja ma ütlesin seda, siis kui Sophie trennis lõdvestamisel mu pahkluusid pidi liigutama vms ja need raksusid ;) Alors, c'est pas grave!

C'est pas grave!

Alors, je suis arrivée!

Minuga ikka juhtub, ütleme nii! Igatahes - alustame lennujaamast. Kaks kutti jäid Helsingis lennukist maha ja seega laaditi ka kõik kohvrid, mis olid Jarko nime all lennukist maha. Neid oli 4 - tema ja selle teise kuti omad, ja veel lisaks minu ja Kristin'i omad! Jõuame siis Brüsselisse ja meie omasid ei tule! Elu palju jamamist oli seal. Ütlesime talle, et ta võtaks pärast meie omad ka ja need saadetakse meile koju. Aga üllatus üllatus - see, mida ta "minu omaks" pidas, polnud minu kohver nagu me õhtul teada saime! C'est pas grave, j'ai dit. Seletasin neile et see ongi minu õnn! Järgmine hommik läks pereisal tükk aega, et mind äratada , et peame kohvrile lennujaama järgi minema. Lõpuks õnnestus ikka õige kätte saada!
Aga muidu käisin laupäeval veel oma õe Laurence'i (14) tennisemängu vaatamas. Siis läksin õhtul Sophie (18) jalkatrenni vaatamas, mitte kaasa tegemas, sest mul pold ju veel kohvrit asjadega! Hullult palju oli harjutusi ilma pallita, sellised kiiruse ja tehnika omasid. Jooksid ka suht palju. Aga see pole nende tavaline trenn nagu treener ütles. Täna lähen jõusaali trenni... jee! A muidu mängisid nad kuidagi kergete pallidega, löögid olid kole tugevad ja kõksides oli ka imelik. Üldiselt on nii, et nende selline alumine vms tase on võrdne meie keskmisega. Teevad 2-3 korda nädalas trenni, aga tegelikult ei jääks tasemelt ilmselt meile palju alla. Rääkisin ka perega Bulgaariast ja nad olid väga nõus ja päri sellega, niiet nüüd oleks vaja veel kooli ja klubiga rääkida.
Eile käisime veel vaatamas Laurence'i mängu... oh man, ma vaatasin lihtsalt 1,5h tennist, ilma midagi aru saamata! Nad võitsid ühe kutiga igatahes... peaks netist järgi vaatama need reeglid xD
Keelest nii palju, et sa võid seda õppida 10 aastat ja sa ei saa midagi aru ! siis õpid veel 10 aastat, et aru saada, seejärel veel 10, et rääkida. Lõppkokkuvõttes sa ei oska ikka midagi sest sul pole praktikat! Alguses (mingi 10 min) rääkisin Sophiega nats inglise keeles, aga ta ise eriti rääkida ei oska. Seega olen täiesti prantsuse keele peale üle läinud ja tunnen et paranen iga sõna ja lausega. Olen juba paar korda rebinud ka ! xD
Pere on esmajoones väga hea mulje jätnud - pereisa Patrick on selline naljamees ja rebib üsna palju teiste kulul. Laurence mängib tennist ja on muidu selline mõnus. Pereema Marina on ka vahva, töötab koguaeg - kas siis lehmadega (ma ei teagi mida ta täpselt teeb seal, sest pole söandanud vaatama minna) või teeb süüa (mida talle väga meeldib teha ja mida ta hästi teeb!) Need kaks räägivad muga vahest nagu lapsega, häääästi selgelt ja kõvasti, teised aga normaalselt - aru saan täpselt samamoodi aga naljakas on! Sophiega olen vist kõige rohkem rääkinud ja ta on ka hullult tore ja vahva - ta käib ülikoolis, õpib matat (uhhh!) ja mängib jalkat, keskkaitsja. Christophe (9)... no ta pole pm ühtegi ööd kodus olnud terve mu siinoleku ajal xD Vanaema on ka... andke andeks ma ei mäleta ta nime xD aga muidu on nii, et kõik mõnitavad teda xD ta kordab koguaeg asju ja on mulle vist juba 3 korda rääkinud mingist pumbast... aah funny!
Aga tegelt on nii, et ma pean trenni minema, aga päris palju on veel rääkida/kirjutada. Pärast siis! To be continued...